7.10.2014. Päev 10.

Hommik kämpas

Kuninglik hommikusöök.
Pompei lugu on ilmselt pea kõigile teada. Vesuuvi purskest tuha alla mattunud linn, mis hiljem välja kaevati.

Vankrite sissesõidetud jäljed on kivide vahel suurepäraselt näha. Ja need suuremad kivid on selleks, et kuiva jalaga üle tee saaks.

Tuha alt tulid välja mitte ainult nõud, vaid ka inimesed...
Siis kui avastad, et oled kogemata teise inimese pildile roninud. Foto: Kadri

Reeglid on selleks, et neid rikkuda... või siis natuke mõnitada. Foto: Sulev

See, kuidas ma granaatõunte raksu läksin oli omaette teema. Mineal (vist) tuli geniaalne mõte, et võiks minna, ma siis läksin. Minea muidugi aitas ise ka transportida. Foto: Sulev

Foto: Sulev

Kui me olime juba alla tulemas, lendas peale  Pompei töötaja, kes käskis meil ka oma sõbra alla kutsuda (pildil üleval veel üks turist, kes otsustas meie hullust korrata). Selle peale me vastasime, et ta pole meie sõber, ning panime kiirel sammul ajama. Foto: Sulev

Pompei amfiteatris.
Sulev: Siin pole midagi joonistada
Olja: On küll. Triipe saab joonistada.
Minea: Jah Olja, hakka triipu tömbama.

Päev Pompeis mõjub väsitavalt.

Haha, üks üritab sketsida.
Kell 19.10
Kadri: I'm a busy girl.
Sulev: See kölab nagu gummy bear.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar